Just sellise sõnastusega küsimus tuli üles “Täiusliku Karjääri” tugigrupis, kus oli juttu uue nädala eesmärkidest.
“Enesekehtestamine….deem miks see nii raske on?”
Neid olukordi, kus enesekehtestamine mängib olulist rolli igapäev ja igas eluvaldkonnas. On need siis suhted perega, olukorrad kolleegide ja ülemustega, klientidega, tutvusringkonnaga või ka iseenda suhtes.
Paar aastat tagasi tegin tööd kliendiga, kes oli 6 aastase lapse ema, ta oli tööl põhikohaga ühes väikeettevõttes, pakkus ise töö kõrvalt raamatupidamisteenust ja oli läbi teinud doktorikraadi õpingud (doktoritöö veel tegemata). Üks suurimaid ootusi või soove, mida ta tahtis, et saaks tehtud, oli kaitsta ära oma doktoritöö ja lõpetada kool.
Põhjused, miks ta seda siiani veel teinud ei olnud, olid järgmised: “mul puudub motivatsioon ja mul ei ole aega”. Peale mõningast sisetööd tuli välja, et motivatsiooni puudust ei ole, sest ta sai aru, miks see talle päriselt oluline on. Millest aga antud juhul oli puudust, oli enese kehtestamine ja enesekindlus öelda “EI”. Ta tegi kõik ära teiste jaoks, aga unustas iseenda.
Miks meil on raske öelda “EI”?
Inimese suurim vajadus on olla armastatud. Me tahame tunda, et me oleme väärtuslikud ja vajalikud, et meid tunnustatakse, et meiega tahetakse koos olla ja meiega koos teha. Me elame pidevalt selles hirmus (mõni rohkem, mõni vähem vastavalt enesekindluse tasemele), et mis siis kui me ütleme “EI”. Töö kontekstis on seal tihti hirm, et ma kaotan kolleegide usalduse või heakskiidu. Ma kaotan töö, ma ei saa hakkama, mida minu lähedased arvavad kui ma kaotan töö, mis saab minu lastest jne.
Igakord kui sa ütled teistele “JAA” ütled sa iseendale “EI”. Ja igakord kui sa ütled iseendale ja oma soovidele “EI”, ütled sa tegelikult sügaval sisimas iseendale “mina ei ole oluline, mina ei ole väärtuslik”. Mida rohkem sa ütled iseendale “Et sa ei ole väärtuslik”, seda madalam on sinu enesehinnang ja eneseväärtustamine.
Minu klient oli õppinud juba lapsepõlves, et teised on olulised, teised on tähtsad. Selleks, et teenida välja “armastus” peame me teisi aitama. Ja nii tegutses ta ka täiskasvanuna. Ta oli kuulekas ja tubli töötaja, kes ütles ülemusele alati “jaa”. Isegi kui töökoormus oli all juba suur ja tähtajad pressisid eelnevatele töödele peale, oli ta ikka valmis kuulama, mida ülemus soovib, et ta ära teeks.
Kodus oli ta suurepärane ema, olles alati olemas oma lapse jaoks. Hilistel õhtutundidel oli ta suurepärane klienditeenindaja kui ta oma une arvelt tegi kõik oma klientide jaoks, reageerides kohe, kui kliendil oli mure.
Minu küsimus talle oli: “MILLAL ON SINU AEG?”, “Millal sa ütled iseendale, et ka sina oled oluline?”
Mida tähendab enesekehtestamine?
Enesekehtestamine ei tähenda seda, et me jääme vaidlustes peale ega ka seda, et “pill peab mängima ainult minu nooti”. Selline on pigem ego põhine käitumine – soov või vajadus ennast tõestada, mille taga on ka tihti hirm.
Enesekehtestamine tähendab seda, et sa oled seadnud piirid iseendale ja inimestele enda ümber ja pead nendest piiridest ka kinni. Ensekehtestamine tähendab seda, et sa jääd endale kindlaks, kui asi puudutab sinu heaolu. Enesekehtestamine tähendab seda, et sa ei sõida ise iseendast üle ja ei lase seda teha ka teistel.
Oletame näiteks, et sul on ema, kes vaatamata sellele, et sa oled juba ammu täiskasvanud inimene, sinu üle endiselt kontrolli püüab omada. Ta helistab sulle igapäev, ütleb sulle mida võib teha ja mida ei või teha ja võibolla teeb pidevalt maha või ei toeta sinu otsuseid.
Sellise vanema puhul oleks enesekehtestamine see, kui panna paika emaga piirid ja öelda emale: “Ema ma tean, et sa armastad mind ja ma tean, et sa tahad mulle parimat, aga ma olen täiskasvanud inimene, kes on võimeline ise otsuseid vastu võtma. Palun usalda mind ja lase mul teha omi vigu, kui need peavad tulema.” Enesekehtestamine on see, kui ise ka nendest piiridest kinni pead, vaatamata sellele, et ema võib solvuda ja pettuda. See ei pea tähendama, et teie suhted purunevad ja lähete tülli, aga sa pead selgitama emale, et see on sinu soov ja palud tal seda austada ja aktsepteerida. Suhte hoidmine emaga on endiselt võimalik ja võib neid isegi parandada.
Teine näide: Oletame, et sul on ülemus, kes sind pidevalt tööülesannetega üle koormab, sind sealjuures igapäev mikromanageerib, survestades, et tööd on palju. Ülemus, kes sulle pidevalt oma uusi “ägedaid” ideid ette söödab, nõudes sinu tähelepanu, et sa neid asju kaaluksid. Kusjuures kõige selle juures on tal sinule ootused tulemuste suhtes.
Sellisel juhul on enesekehtestamine taaskord piiride seadmine. Tuleb öelda, et sinule selline tööstiil ei sobi. Tuleb leppida kokku milline on tegevusplaan ja mis ajaks asjad ära vaja teha. Milline on sinu vastutusala, milline ülemuse või mõne kolleegi vastutusala. Mikromanageerimisele tuleb viidata ja kokku leppida koosolekute tihedus, mil toimub tagasisidestamine. Jällegi nendest piiridest ja kokkuleppetest peab inimene, kes ennast kehtestab, eelkõige ise kinni ja ei lange tagasi sellesse lõputusse teenimise lõksu, mille käigus ennast ära kaotatakse. Sellisel juhul ei võida ei tööandja ega ka töötaja mitte.
NB! On oht, et sellisel juhul ongi tööandja hinnang, et sa ei saa hakkama või ta vajab kedagi teistsugust ja soovib töösuhted lõpetada. Ka siis tuleb enda seatud piiridest kinni pidada. Sa väärid paremat kui selline vaimne terror. Mitte ükski inimene ei saa sellises situatsioonis tööd hästi teha, kus ei ole usaldust ja ei lasta seda teha.
Miks on enesekehtestamine nii rakse ja kuidas seda parandada?
Enesekehtestamine on raske, sest inimese sisemine eneseväärtustamine ja usk iseendasse on madal. Domineerivad alateadlikud hirmud ja turvatunde puudus, mis ei luba endal “EI” öelda ja ennast kehtestada, kuigi tahaks.
Selleks, et ennast kehtestada (seatud piiridest ise ja paluda ka teistel kinni pidada) nõuab see suurt enesekindlust. Enesekindlus tuleb aga sellest kui tunned ennast turvaliselt ja armastatuna. Turvatunnet ja armastust saad sa aga ainult ise endale anda.
Eneseväärtuse ja sellega ka enesekindluse tõstmine on töö iseendaga. Kui sa soovid oma päris enesekindlust kasvatada ja seda hoida nii, et sa ei pea n.ö “julgust kokku võtma” ja “vastu hakkama”, siis selleks tuleb sul sügaval iseenda sees otsida üles need kohad, kus ja miks sa tunned ennast ebakindlalt. Mis sinus põhjustab hirmu, et kui sa ennast kehtestad, siis juhtub midagi halba? Sa pead leidma ja muutma endas tõekspidamisi iseenda ja eneseväärtustamise suhtes.
See on sügav sisemine töö ja just sellepärast, et sa ise oskaksid endaga seda tööd teha ning saaksid olla õnnelik ja endale truuks jääda, olen ma loonud “Enesekindluse koolituse”. See ei ole tavaline koolitus, kus sa kuulad ja teed märkmeid, vaid on grupicoachingu stiilis interaktiivne ja praktiline koolitusprogramm, kus ma õpetan sind kasutama neid samu tööriistu, mida ma ka ise igapäevaselt eneseväärtustamise tõstmiseks kasutan ja suurepäraselt toimivad. “Enesekindluse koolitus” muudab sinu suhtumist iseendasse ja maailmavaadet juba koolitusel osaledes. Sa õpid ennast kehtestama intelligentselt nii, et kõik osapooled oleksid rahul ja õnnelikud. See koolitus ei jäta külmaks mitte ühtegi inimest, sest see muudab inimeste elusid.
