Meie elus toimuvad pidevalt muutused. Kuidas nende muutustega toime tulla? On muutused, mida me soovime ja need, mida me vahest ei soovi ka. Ja on need muutused, mida soovime, kuid protsess on päris keeruline.
Ehk siis on ootamatud muutused, mis võivad olla vahel väga rängad. Näiteks juhtub meie lähedastega midagi. Mille tagajärjel meie elu muutub täielikult. Ja see on väga raske.
On ka oodatud muutused, mille protsess võib olla väga aeganõudev. Me tahame suuremat elu muutust, aga see võtab aega ja me muutume selle sees väga kärsituks.
Ja siis on veel lihtsamad muutused. Aga kuidas nende muutustega siis hakkama saada?
Mis teeb muutuse raskeks?
Muutuse teeb raskeks see, et iga muutusega muutud ka sina. Olgu selleks siis niiöelda juhuslik muutus või on see muutus, mida oled soovinud. Isegi kui oled muutust soovinud. Näiteks oletame, et oled ühel elujärjel ja sa soovid tõsta oma elujärge järgmisele tasemele. See muutus aga on pikem protsess. Miks see on pikem protsess? Seda selleks, et sina pead muutuma ning selleks, et sina saaksid muutuda, hakkavad juhtuma igasugused sündmused, mis viivad sind ühelt tasemelt teisele. See protsess võib olla teinekord väga väga valulik. Saame vastu näppe, päid ja jalgu ja nii edasi ning seal vahel on erinevaid mõnusaid etappe.
Lein näiteks on tegelikult osa igast muutusest. Vahel on see otseselt seotud muutusega, näiteks lähedase kaotamise puhul. Soovitud muutuse puhul on seos leinaga kaudsem. Seda sellepärast, et me peame kasvama, arenema. Peame loobuma või lahti laskma sellest eelnevast. Sellest, mis oli meile turvaline ja tuttav. Teisest küljest ka sellest, missugune inimene sa olid eelmisel tasemel ja milliseks sa pead saama uuel tasemel.
Raske on just lahti laskmine sellest inimesest, kes sa olid eelmisel tasemel. Võib olla sulle see inimene ja uskumused, mis eelmisel tasemele olid väga meeldisid. Täpselt samamoodi peame ka siis kui me näiteks kaotame lähedase lahti laskma oma eelmisest minast. Siis juhtub see lihtsalt väga järsku ja teinekord väga raskelt. Aga ometi on toimunud muutus, mis on meid juba viinud uuele tasemele. See eelnevast minast lahkumine või loobumine see ongi see leina koht. Ma olen kaotanud selle, kes ma olin.
Kuidas selle muutusega hakkama saada?
Kuidas mina raskemate muutustega hakkama saan? Kõigepealt on mul tugev uskumus, et kõik, mis juhtub, juhtub minu jaoks. Ja siinjuures on oluline võimalikult ruttu mõelda selle peale, et kui elu juhtub minu jaoks, siis miks juhtus just see, mis juhtus praegu minu jaoks. Jah, kriisisituatsioonis ei suuda me kindlasti sellele kohe mõelda, aga peaksime selleni jõudma paari päeva jooksul. Mida ma siit õpin, kuidas ma siit pean nüüd kasvama. Ehk siis mul on väga tugev veendumus, et elu juhtub alati minu jaoks. Mitte minu vastu. Ma usun siiralt sellesse, et elu on alati minu poolt.
Kõik, mis minuga juhtus või juhtuma peab, et uuele tasemele jõuda tuleb mul vastu võtta. Ma võtan need väljakutsed vastu, sest mina isiksusena pean arenema.
Oleme alati õigel ajal õiges kohas
See on minu teine veendumus, mis aitab mul muutustega toime tulla. Ehk siis see, mis on juhtunud või juhtumas, see on minu jaoks õige. Ja seda kõike selleks, et ma saaksin jõuda sinna, kuhu ma tahan jõuda. Ma pean protsessi käigus arenema. Ja see ongi valulik. Siis kui me oleme nii öelda protsessi sees, ehk vana mina ja uue mina taseme vahel. See vahepealne ongi koht, kus emotsioonid käivad üles alla. Vanast lahti laskmine ja uue vastuvõtmine. Seal vahel käib sõit väikestel ameerika mägedel. Protsess võib olla vahel väga pikk ja see toob välja kärsituse, et “Miks juba ei saa?” “Mis ma pean tegema?” ja siis hakkame ennast tagant suruma. Kõige tähtsam on see, millest ma ka paar postitust tagasi rääkisin, et mida teha siis kui asjad ei suju nii nagu sa tahaksid. Vaata enda sisse, küsi endalt “Kas see on minu jaoks õige?” “Kas olen õigel teel?” ja usalda seda, mida sinu sisetunne sulle ütleb. Kõige tähtsam on, et oled iseenda vastu aus. Võta seda protsessi, seda muutustega toimetulekut, loomulikult ja kannatlikult.
Muutustega harjumine võtab aega
See on normaalne olukord, muutustega harjumine võtab aega. Anna endale aega. See on normaalne, et sa kohe ei saa. Ära nõua endalt, et sa pead igal pool olema täiuslik. Ole sina, ole tõeline. Usu alati, et kõik juhtub minu jaoks ning et ma olen õigel ajal õiges kohas.
Ära kaota ennast ohrvi rolli
See on tähtsaim, selle muutuse protsessi juures. Ükskõik, mis elus juhtus või juhtub. Näiteks, mõte et “Vat see asi tõi mind sellisesse nõmedasse olukorda, kus ma olen praegu” on enda ohrvi rolli seadmine. Kui sa kaod ohrvi rolli, siis see muutuse protsess võtab sinu jaoks veel rohkem aega. Ole võitja rollis, ehk siis sina vastutad. Sa tead, et:
- Elu juhtub sinu jaoks.
- Oled alati õigel ajal õiges kohas.
- Mul oli vaja kasvada.
- See on okei, mis praegu toimub.
Tavaliselt sellest sündmusest, kus midagi juhtus kuni mõistmiseni, miks see juhtus kulub aega. See aeg on justkui aken. Selle akna all mõtleme seda perioodi, mis viib sind sündmusest taipamiseni, miks see juhtus. Ja end ohrvi rolli seadnud inimesel jääb see aken igavaseks lahti. Ta ei näe selles sündmuses enda jaoks võitu või ei mõista, miks see juhtus tema jaoks. Ta tunneb, et temale tehakse sellega liiga, tema kannatab sellepärast. Vastutaja näeb varem või hiljem, mis oli selles sündmuses, mis juhtus midagi vajalikku, ehk ta mõistab, miks see pidi juhtuma ja mõistab ka seda, et just see sündmus aitas tal jõuda sinna kuhu ta soovis. Ta näeb seda kui kasvukohta. Minu jaoks on näiteks praegu kinnisvara see koht, kus pean nägema ühest objektist ilma jäämist kui kasvukohta. Sest tegelikult oli minu jaoks midagi paremat.
Kannatlikust, toetavaid uskumusi ja iseenda kasvamist, mida muutused kaasa toovad. Võta need vastu ja tea, et elu toob sulle alati parema.
