Kõik meist on kuulnud väljendit “eksimine on inimlik”. Ometigi kasvatatakse meid maast madalast üles tõekspidamistega, et eksimused ei ole lubatud. See “eksimine on inimlik” on justkui lohutust pakkuv väljend, aga tegelikult õpetatakse meile varakult, et eksida ei tohi, eksimine on halb.
Eksimused ei ole lubatud
Kui sa koolis eksid, saad selle eest karistada. Kui kodus eksid, saad selle eest riielda ja/või karistada. Pole ime, et täiskasvanuna ei julge keegi meist midagi suurt ette võtta, sest me kardame ikka veel saada karistada. Meid on kasvatatud sõnakuulelikeks inimesteks. Peab tegema nii nagu vanemad ja õpetajad on öelnud. See millised ideed sul endal on ja kas küsimustele on ka teistsuguseid lahendusi, kui need mis sulle öeldi, see pole oluline.
Lapsena me kogeme tihti, et vastuseid on ainult üks – see mis õpetaja või vanem oli öelnud. Loomingule ruumi ei jäetud ja nii tekibki arusaam, et minu arvamusel pole kohta. Sellega kaotab suur osa inimesi julguse ja tahte üldse ennast väljendada ja tegutseda. Tekib tavaline keskpärasus, kõik teevad nii nagu teised ees teevad või nii nagu ette öeldud. Oma peaga mõtlemist see ei toeta. Loovuse arengut samuti mitte.
Eks seal taga on kõigil heasoovlikkus, et meil läheks elus ikka hästi. Minu postitus ei ole kirjutatud selle eesmärgiga, et istuda ohvrirollis ja kurta, et näed, kogu süsteem on jälle valesti (või siis mitte toetavalt) üles ehitatud. Kirjutan selleks, et tõsta sinu teadlikkust, et sa saaksid ise nüüd täiskasvanuna võtta elu eest vastutuse ja oma käitumismustrit teadlikult muuta. Lisaks ka oma lastes loovust ja tegutsemisindu arendada.
Ühel probleemil või küsimusel võib olla mitu head lahendust
Täiskasvanutena me teame, et tegelikult võib ühel küsimusel või probleemil olla väga palju erinevaid vastuseid ja lahendusi. Pole olemas ainult ühte tõde. See, mis aitab probleemi lahendada, on erinevad ideed ja julgus neid välja öelda, ilma et kriitikahirm meid sealjuures takistaks.
Selleks, et asjad saaksid lahendatud ja eesmärgid saaksid täidetud on vaja julgust vastavalt nendele ideedele tegutseda.
Ma olen iseenda juures seda mustrit viimasel ajal palju märganud. Mul tuleb hea idee, mida tahaksin teha. Olen inspireeritud ja ei jõua ära oodata, millal tegudele asuda. ja siis… tuleb see teine pool. Kõne minu sees “mis siis kui see tulemus ei ole selline nagu ma loodan, mis siis kui ma teen asju valesti, mis siis kui see teistele ei meeldi, mis siis kui ma kaotan raha..” kõik need kahtlused ja kõhklused pidurdavad mind. Tulemuseks on tegemata jäänud asjad, saavutamata eesmärgid ja täitmata jäänud unistused.
Sealjuures, aga selle hirmunud lapse kõrvale enda sees, võtan appi tänase täiskasvanu minu sees. See täiskasvanu tuletab mulle meelde:
“eksimine on inimlik” – me oleme inimkonnaga jõudnud nii kaugele just läbi katsetuste ja eksimuste. Iga eksimus annab meile teada, mida saab paremaks teha. See loob meile baasi arenguks.
“julge hundi rind on rasvane” – paremat, rikkamat, õnnelikumat, elamisväärsemat elu elavad need, kes on julgemate killast. Riske võtta on riskantne, kuid kõige suurem risk on mitte tõeliselt elada ja seda vanaduspõlves kahetseda.
“suurim läbikukkumine on loobumine” – mis siis kui asjad ei lähe nii nagu sa oled oodanud või mõelnud. Mis siis kui sa ei saa sealt seda, mida oled oodanud. Kõige hullem mida sa saad endale teha, on alla anda. Sest igakord kui sa midagi teed või ka ideid kõva häälega välja ütled, võib keegi saada sellest väärtust. Võib keegi saada sellest julgustust, uue vaatenurga oma küsimusele või probleemile, või muuta sellega isegi oma elu – tänu sellele, mida sina olid proovinud teha. Kõige hullem mida saad teha iseenda ja teiste jaoks on mitte midagi teha ja oma ideid ja mõtteid mitte jagada.
Mõtle oma põhjustele, miks vaatamata võimalikule kriitikale siiski tegutseda?
Üks olulisemaid asju, mis aitab mul ennast mugavustsoonist välja tulla, vaatamata oma hirmudele eksida ja selleläbi kriitikat saada, on minu miks? – Mis on see põhjus miks ma neid asju teen. Neid võib ka olla mitmeid.
Minu number 1. – ma pean tegema asju oma südame järgi, sest kui ma seda ei tee, siis ma olen näinud ja kogenud, mis võib olla tagajärjeks ja seda tervise jama ma endale enam kunagi saada ei taha.
Minu number 2. – ma tahan, et minu tüdrukud (mu lapsed) elaksid täisväärtuslikku ja nauditavat elu, parim viis kuidas saan neid sellele teele suunata, on olla ise eeskujuks, elades ise täisväärtuslikku ja nauditavat elu (mis sellest, et vahel on see hirmutav).
Minu number 3. – ma tahan olla ümbritsetud inimestest, kes teevad tööd missioonitundega, luues maailma väärtus ja on sealjuures ise õnnelikud, inspireerivad ja abivalmid. Sellepärast aitan ma ka inimestel teha raha sellega, mis on neile südamelähedane.
Mis on sinu miks?! mis paneb sind vaatamata hirmule tegutsema ja oma mugavustsoonist välja tulema? Kui sul ei ole piisavalt tugevat miksi, siis tasub endalt küsida, et kas see on minu jaoks üldse oluline, mida tahan teha.
Kuidas eksimustega sõbraks saada ja selleläbi oma teovõimet tõsta?
Tervita eksimusi ja julgusta ka teisi vigu tegema. Nagu juba öeldud igasugune eksimus on arengu koht. “Mis kehvasti see uuesti”. Iga eksimus annab meile võimaluse tugevamaks saada, kogenumaks saada, enesekindlamaks saada. Mida rohkem eksimusi, seda rohkem saad aru, et eksimustes pole midagi hullu. Nendest saab vaid võita.
Mündil on kaks poolt. – Sina näed eksimuses halba, aga otsi teadlikult, mis on selles head. Potentsiaalsed hirmud saad juba eelnevalt oma peas läbi mängida ja positiivseks pöörata. See näitab sinu hirmunud ajule, et võita saab tegutsemisest igal juhul, vahet pole milline on lõpptulemus. See tõstab sinu tegutsemise tõenäosust kordades. Nimetagem seda hirmudega tantsimiseks – küsi, mis on kõige hullem mis saab juhtuda ja mis selles mulle head on?
Keskendu protsessile, mitte tulemustele. Tihti on nii, et me tahaksime teha neid tegevusi, aga me ei tee, sest me kardame tulemust (õigemini läbikukkumisi oma oodatud tulemuste suhtes). Mis siis kui sa elaksid n.ö hetkes ja teeksid nii hästi kui oskad, samal ajal nautides seda tegemist. Sa teed iseendale, mitte kellelegi teisele. Ja jällegi kui see loob väärtust kasvõi ühele inimesele on see juba suur võit. Ja sa lood väärtust alati ükskõik mida teed. Kas siis läbi nauditava tegevuse iseendale või ka teistele.