Elus on ikka nii, et on aegu mil oleme sõiduvees, kus kõik meie jaoks sujub – Plaanid saavad teoks, kokkulepetest hoitakse kinni, ise oleme terved, avatud ja tegutsemisaltid. Meil on energiat ja tahtmist tegutseda.

Siis on see teine periood, kus kõik justkui seisab. Tahaks teha küll, aga ei suuda me ennast motiveerida tegutsema, sest me ei saa või meid valdab igasugune kahtlus ja teinekord tõmbab mõni muu asi rohkem tähelepanu kui oleks vaja. Me peame ennast sundima ja tohutult energiat panustama, et asjad sujuksid.

Teinekord oleme valmis tegutsema, aga siis justkui välismaailm seisab paigal.  Teised ei suuda ennast motiveerida või on takistatud tegutsemast. Inimestelt vastust ei saa või jääb keegi haigeks ja ei saa tööd teha või on mingil põhjusel ainult piiratud ajaga võimeline sind abistama. Ükski asi justkui ei suju.

Nimetame neid seisundeid “avatud olekuks” ja “kinniseks olekuks”. Olgugi, et me inimestena tahame ehk olla pidevalt avatud olekus, et asjad sujuks ja kõik toimiks vastavalt meie soovidele, siis tegelikkuses see nii pole. Mida me inimestena siis teeme? Sunnime ennast ja surume ennast avatud olekus olemas. Aga paraku see enamjaolt tulemusi ei too.

 

Looduses on tõusud ja mõõnad tavaline

Mida meil antud kontekstis looduselt oleks õppida? Me oleme osa loodusest ja toimime nagu loodus rohkem kui me arvata oskame. Looduses on tõusud ja mõõnad normaalne nähtus. See on kõikjal – kuu faasid, mere tõusud ja mõõnad, aastaaegade vahetus jne.

Lihtsama näitena võikski paralleele tõmmata aastaaegade vahetusega. Kevad/suvi oleks meie mõttes siis “avatud oleks” ja sügis/talv “kinnine olek.” Kevadel tuleb looduses elu sisse. Kõik läheb roheliseks, hakkab õitsema, loomad hakkavad “pesa punuma” jne. Suvel õitseb loodus täiel määral. Sügisel aga algab periood kus loodus valmistub rahuks ja vaikuseks. Puud kaotavad lehed, loomad valmistuvad talveuneks jne. Talvel on loodus unes. Miks see kõik hea on? Nii nagu kõigega siin ilmas on see andmine ja võtmine. Kevadel hakkab loodus andma, sügisel hakkab loodus võtma (koguma)… ja nii ta lainetab.

Sama on ka meie eluga. Kui me oleme “avatud olekus”, siis me anname – me panustame oma energiat projektidesse, töösse, suhtesse jne. Aga me vajame ka taastumist, puhkust, aega analüüsimiseks ja planeerimiseks – just seda võimaldab meile “kinnine olek.”

 

Mida teha kui elus on parasjagu mõõn?

“Kinnine olek” võib meid teinekord tabada täiesti ootamatult, näiteks mõne õnnetuse või haiguse näol. Näiteks algas viimane pikem “kinnine olek” minu jaoks siis kui mu pisike tütar sai insuldi. Teinekord tuleb “kinnine olek” vaikselt, kus asjad lihtsalt ei suju enam nii hästi kui tahaks. “Kinnine olek” võib olla pikem või lühem. See võib kesta 1 päev, aga ka kuid või isegi aastaid.

Kui sa oled parasjagu selles situatsioonis, siis on seda ehk esimese hooga raske mõista, aga “kinnine olek” on meile tegelikult hea ja vajalik. Loodus annab meile sellega võimaluse aeg maha võtta ja puhata, analüüsida oma olukorda.

Tavaliselt on kinnine olek meile pigem ebameeldiv, sest me ei taha vastu võtta neid viise, kuidas meile on antud aeg puhkamiseks ja analüüsimiseks. Või ei sobi meile parasjagu ajastus. Olgu mis on loodus teab paremini ja nende olukordadega tuleb kohaneda ja leida sellest vastus, miks see konkreetne “kinnine olek” on meile vajalik.

Vastus miks meile see olukord vajalik on, tuleb tavaliselt hiljem. Teinekord väga palju hiljem (see sõltub ka sinu teadlikkusest), aga ainult juhul kui me oskame seda näha. Kui loodus on andnud meile “kinnise oleku” siis kõige parem oleks sellele vastu mitte võidelda ja kasutada seda aega kas siis puhkuseks, eneseanalüüsiks, tööasjade planeerimiseks või oma elu planeerimiseks.

“Kinnine olek” on parim aeg, millal heita pilk oma elule ja mõelda, kas ma olen õnnelik, kas ma olen õigel teel oma eluga, kas ma teen asju, mis mulle päriselt korda läheb? Teiseks on see parim aeg, millal aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Lase endal olla. Jäta need mõtted, et sul on rohkem raha vaja, et maja ehitada, remonti teha, rahalist vabadust luua või paremale reisile minna.

“Kinnises olekus” ole hetkes. Võta sellest olukorrast mis võtta annab. Kui sul on täiesti tavaline “kinnine olek” näiteks tunned ennast nõrga ja ehk pisut tõbisena, siis lase endal puhata. Võtagi endale see päev ja loe seda raamatut, mida sa oled juba ammu tahtnud lugeda. Vaata terve päev televiisorit. Või kui soovid lihtsalt maga terve päev.  Luba endale seda puhkust.

Kui su laps jäi haigeks ja sa justkui ei saa tööd teha, siis luba endal olla hetkes ja olegi lapsega kodune. Kui ta jaksab tee temaga neid tegevusi mis talle meeldivad. Kui ta ei jaksa siis ole lihtsalt tema juures ja toeta teda. Tunne seda armastust, mida sinu laps sinuga jagab.

Kui sa oled ammu mõelnud, et tahaksid käia massaažis, näitust vaatamas või muud sellist. Sa tunned, et tööd tehes asjad ei suju ja kipud ise ka asju edasi lükkama, sest mõte ei tööta nii nagu peaks, siis luba endale seda mida sa soovid.

Mida kiiremini sa alistud sellele “kinnisele olekule” ja lubad endal olla hetkes, tehes seda, mida sa päriselt sel hetkel soovid teha või tunned, et on õige, seda kiiremini sa “kinnisest olekust” välja tuled. Mida rohkem surud vastu ja endalt endiselt nõuad neid tegevusi, mida “peaks” sinu nägemuse järgi tegema, seda kauem sul see “kinnine olek” kestab.

 

Lase minna oma muremõtetel

Kui mu pisikese tütrega juhtus see paha lugu, siis tõi see mind tööst eemale ligi kaheks kuuks. Minu sissetulekutele mõjus see täiesti laastavalt. See on minu viimase aja üks suurimaid ja pikemaid “kinniseid olekuid” mida ma kogenud olen. Algul olin ma üsna rahulik selles mõttes, mis puudutas sissetulekuid. Ma pigem ei mõelnud sellele, sest ma ei osanud ka oodata, et nii pikalt tööd teha ei saa. Kusjuures selle pika “kinnise oleku” sees on veel omakorda olnud tõususid ja mõõnasid.

Ma ei saaks öelda, et ma olen nagu vana rahu ise olnud ja poleks muretsenud sissetulekute või töö mitte tegemise pärast. Ka minul on kohustused. Jah mul on ka passiivsed sissetulekud, aga need ei kata veel täielikult minu elustiili kulusid. Kuid selle viimase mõõnaperioodi jooksul olen ma vägagi mõistnud seda, et muretsemine ja endalt nõudmine ei vii kuhugi. Ainuke asi mida see teeb on see, et see tekitab minus aina enam stressi ja pingeid. Lisaks kui mina olen pinges siis tekitab see ka pingeid väljaspool mind, alustades pereliikmetest jne.

Parim ravi kuidas “kinnine olek” ületada ja ennast taas “avatud olekusse” viia on olnud lahti lasta oma hirmudest, mis kaasneb raha puudusega või siis sellega kui ma ei tee tööd. Ning lubada endal olla hetkes. Minu puhul on see siis tähendanud seekord seda, et kui on preiliga tegelemise aeg, siis olen kohal 100%, kui tuleb tunne, et tahan omaette mereääres olla, siis luban endale seda ja leian endale selle võimaluse seal olla, koos oma mõtetega.

Kuidas ma lasen lahti oma hirmudes? Minu jaoks on töötanud juba aastaid päeviku pidamine, mille abil ma sisuliselt coachin iseennast. Millist tehnikat ma seal kasutan, sellest juba teinekord.

 

Kokkuvõtteks

Ära võitle vastu “kinnisele olekule”. See on sulle vajalik ja kasulik võimalus, mis on antud looduse poolt. Kasuta seda targasti, olles hetkes. Lase lahti oma muremõtted, mis panevad sind endalt ja teistelt pingutusi ikka edasi nõudma. Luba endale parem neid tegevusi, mida olen ammu tahtnud teha, mis tunduvad õiged ja kerged. Analüüsi kas oled oma tegemistes õigel teel ning võta aega planeerimiseks (pigem isegi unista), mida edasiste sammudena ette võtta, et ootused ja unistused täituksid.

Kui sul kohe mitte midagi pähe ei tule, siis võtagi endale lihtsalt vastu see teadmine, et “olen praegu kinnises olekus” ja annan endale aega, kuni see möödub.

Mida kiiremini alistud “kinnisele olekule” ja kasutad eelpool nimetatud viise, et ennast paremini tunda, seda kiiremini tõstad taas oma vibratsiooni ja oled valmis tegudeks.