Elu ei lõppe 30-, 40-, 50- ja 60-selt. Elu on praegu, mitte minevikus ega tulevikus. Ehk elu ei alga ka alles 60selt, nagu paljud meist loodavad. Mõtlevad, et kui ma jõuan pensionieani, siis ma hakkan elama või kui ma saavutan finantsilise vabaduse, siis ma hakkan elama.
Pensionieas ei muutu midagi
Tegelikult on ikkagi nii, et kui sa jõuad pensioniikka, siis ei juhtu sinuga mitte midagi erilist, selles osas, et sa siis hakkaksid elama. Kui sa seda juba täna ei tee, ei muuda pensionini jõudmine mitte midagi. Sa ei hakka suure tõenäosusega ka siis elama oma unistuste järgi. Ühest küljest seetõttu, et see illusioon, et kui me jõuame pensioni ikka siis meil on finantsiliselt võimalik unistusi ellu viia, ei toimi. Sellest rääkis ka üks nädal tagasi nähtud “Siin me oleme” saate osa ETV-st, mis rääkis sellest, et pensionärid ei tule oma pensioniga välja. Ehk see mõte, et pensionieas kolin Hispaania päikese alla elama jõuab väga vähesteni ning jõuab nendeni, kes juba praegu elavad.
Elu on täna, siin ja praegu
Elu on praegu, mitte minevikus ega tulevikus. Sul on igal hetkel võimalik oma elu ümber mängida. Paljud meist kardavad seda, et peaks näiteks töövaldkonda vahetama. Me elame nõukogude aegse aru saama järgi, et kooliajal tuleb amet välja valida ja seda valitud teed tuleb elu lõpuni minna.
Täna me ei pea seda tegema. Mina olen oma elu muutnud juba mitmeid kordi. Praegu olen taas muutuses. Kui me räägime karjäärist, siis ma olen olnud palgatöötaja. Seejärel olen olnud ettevõtja mitmes valdkonnas nagu turism, turundus ja eneseareng, viimases olen tänaseni. Täna olen ma oma karjääri mõttes isegi võib-olla investori rollis.
Enesearengu edasi andmine on väikeettevõtlus, mis tagab küll ära elamise, kuid ei too mulle nii palju rahaliselt sisse, et oma eesmärke täita. Vähemalt nii nagu mina seda soovin. See on midagi, mida teen oma sisemisest missioonitundest.
Paljud võivad reageerida minu elustiilile selliselt, et “Liina, millal sa ükskord paigale jääd?”, “Millal sa ükskord ära otsustad? “, “Kui sa suureks saad, kelleks sa saada tahad?”. Mulle kunagi üks tegevjuht viimase küsimuse peale ütles, et ta ei tea kelleks ta saada tahab ja nii ütlen täna ka mina. Ma ei tea siiani kelleks tahan saada, kui suureks saan.
Mina armastan elada
Olen romantik, kes armastab elada. Elu minu sees on see, et lähen selle järgi, mis minu sees kutsub. Jah, on hirme, et mis juhtub siis kui ma loobun sellest, mille olen üles ehitanud. Aga kui see mind enam ei köida ja on minu jaoks igav, siis ma tunnen, et on aeg edasi minna. Edasi mineku puhul on kõige raskem vanast minast loobumine. Mõtlesin küll, et kuidas ma ikka lähen uut teed. Mul olid ju ettevõtluses nii suured plaanid ja kuidas ma vahetan selle nüüd investori rolli vastu. Kuidas viskan kõik juba tehtu nurka. Mida arvavad teised minust, mida arvavad minu lähedased. Aga uus tee tundub põnev. Minu elu kestab veel ja seda palju aastaid. Ma aga otsustan elada täna ja praegu, mitte ei oota pensioni eani.
Mida pead elamiseks tegema?
Selleks, et elada täna ja praegu pead tegema julgeid otsuseid, nendest kirjutasin eelmise nädala artiklis, mida saad lugeda siit: https://liinavettik.com/onneks-on-vaja-julgust/. Sa ei pea kartma, see on okei. Me kõik teeme seda. Kes võtab riske, see elabki nauditavat ja täisväärtuslikku elu.
Missioon ja areng
On veel missioon ja areng. Missioon võib jääda, see on see nii öelda, sinu südameasi. Nagu mina kirjutan teile ja teen videoid, sest tahan aidata neid, kes soovivad abi. Aga investori tee on minu enda areng ehk minu enda hüpe edasi.
Elu on nüüd ja praegu. Sa tead mida sa tegema pead. Kui tunned, et seisad paigal, siis on vaja muutust. Võta see muutus ette, sest muidu sa närtsid. Tee julged otsused ja sammud. Ja niimoodi elad täisväärtuslikku elu. Elu on praegu, mitte minevikus ega tulevikus. Elu ei ole läbi, elu on alles algamas.
