Tarbimisest on palju räägitud, et kuidas rohkem ja kiiremini tarbimine on keskkonnale kahjulik. Sellest, kuidas harjumus endale uuem telefon ja auto, maja ja muu soetamine on järjest populaarsem. Kuid selle kõige taga on palju keskkonnale kahjulikku.
Siin tekib küsimus, et kas kiiremini ja rohkem arenemine on ka karjääri mõttes alati parim variant.
Meile pannakse peale sundus, et rohkem on parem. Meilt oodatakse pidevat arengut, erinevatel ametikohtadel töötamist jne. Täna on aga küsimus, et kas “rohkem” on ikka parem, kas see on sinu jaoks päriselt ka parim?
Karjääri võtmes on see üsna tavaline, et kui sa lähed tööle või hakkad ka ettevõtjaks, siis see karjääri tee pannakse sulle tööd alustades ette. Näed, tuled meile spetsialistiks ja siis siit edasi on sul võimalus saada keskastmejuhiks jne. Sama on ka ettevõtluses. Saame inimestega kokku, räägid, et “Ma olen ettevõtja.” Ja teised kohe küsivad, et “ Kui palju sul inimesi on, kui suur su meeskond on…jne”. Sellel hetkel inimesed justkui lahterdavad. Et ahah, sina teed selliselt ettevõtlust, oled umbes seal tasemel ja vot näed, mina teen niimoodi, ma olen seal kõrgemal näiteks.
Igasuguse “rohkem” taga on ego
See tähendab, et kui kõik peab kiiresti ja kõrgemale ja kaugemale liikuma, siis selle taga on meie ego. See ütleb meile alateadvuslikult, et me ei ole piisavalt head, kui me ei tee seda ja teist ja kolmandat.
Kas see, kiiremini, kõrgemale ja kaugemale kasvada,olla lõputult avatud ja minna täiega edasi, kas see on midagi, mida sa päriselt tahad? Kas see “rohkem” on ikka päriselt sinu jaoks?
Mina mõtlen ka tihti sellele, et mis on minu jaoks parim. Meile on lapsepõlvest saati räägitud, et peame arenema ja kasvama. Kuid mina hakkan siis ikka mõtlema, et kas see on minu jaoks parim? Kas see on midagi, mida mina Liina tahan? Mis on see MINU tee? Ja ma jõuan sinna, et see ei ole päris see, mida mina tahan. Sinna kõrvale tekib tunne, et äkki see ei ole õige viis. Et äkki ma siis ei ole piisavalt “hea” ühiskonna silmis. Siin tuleb mängu meie enesekindlus, et kas ma pean olema nii öelda “hea” ühiskonna silmis.
Vali tee, mis sind kõnetab
Me ei pea ka karjääris minema traditsioonilist teed. Alustad kusagil tööd ja siis arened seal ametipositsioonidel järjest edasi. See ei pea olema sinu tee. Kui aga tunned, et see on sinu tee, siis igal juhul mine seda teed. Kui aga mitte, siis võid valida teise tee. Näiteks oled programmeerija ja oskad väga hästi näiteks Pythonit, aga sooviksid kõrvale teist programmeerimiskeelt, siis sinu valik arenguks ongi see teine programmeerimise keel, mitte kõrgem ametikoht. Või oletame, et oled müügiinimene. Sa oled harjunud tegema ärikliendilt erakliendile müüki. Sinu jaoks ei ole siht see, et soovid nüüd saada ettevõtte müügijuhiks. See ei tekita sinu jaoks tunnet, et oh, see on asi, mida ma tahan, vaid sinu jaoks oleks areng ärikliendilt ärikliendile müügi tegemine. Küsimus siin on see, et mis sind kõnetab. Siin on vaja valida tee, mis sind kõnetab.
Mis on sinu ees?
Kui sa tunned, et sul on vaja kasvada, märka, miks sa seda tunned? Selle taga on meie ego ja tunne, et me ei ole piisavalt head. See on eneseväärtustamise küsimus.
Täisväärtusliku karjääri taga ei pea olema alati seda lõputut kasvu. Selleks, et saaksid päriselt rahuolu oma karjäärist ja elust, siis peaksid proovima oma karjääri elustiiliga kokku sobitada. See on midagi, mida mina viljelen. Minu jaoks on oluline, et ka kõik muu sobiks minu elustiiliga.
Kuidas sobitada karjäär elustiiliga?
Mida meist paljud ei taha aga teha? Paljud tähendab siis umbes 95 % kogu elanikkonnast. Nad ei taha vaadata enda sisse ja tegeleda nende nii öelda raskete emotsioonidega. Paraku aga tõeline enesega rahulolu ja eneseväärtustamine saab tulla alles siis kui oled teinud tööd ise endaga. Mida aga tähendab töö endaga? See tähendab seda, et sa päriselt ka tunned ennast. Saad päriselt aru, mida sa tahad ja mis on sinu jaoks oluline. Mitte ei lähe selle peale, mida teised arvavad. Või ei küsi nõu teistelt, et näiteks “Oh, mis sulle meeldib teha. Ma proovin ka .”
Mis erinevus on siis ühiskonnas “peab” tee ja minu tee vahel
Ühiskonnas “peab” on sulle tulnud kodust kaasa. Teine asi on vaadata otsa oma rasketele emotsioonidele ehk mis tekitab minus tunnet, et ma pole piisavalt hea. Need emotsioonid tuleb ära lahendada ja seda andestamise kaudu. See on muidugi väga suur töö iseendaga. Inimesed väldivad seda, sest nad ei taha vaadata otsa nendele rasketele emotsioonidele ja mõttele, et mina ei ole piisav.
Kuidas väldime iseendale otsa vaatamist
Me soetame endale uusi asju (nt. telekas). Veedame palju aega sotsiaalmeedias. Pidutseme nädalavahetustel. Tehakse ühesõnaga kõike muud peale selle, et tegeleda iseendaga. Siit aga kaobki ära tõeline rahulolu iseendaga.
Kuidas panna kokku “rohkem” ja eneseväärtustamine
Siin on oluline päriselt aru saada, mis on mulle oluline ning seda aktsepteerida. See võib olla ei lähe kokku nii öelda “ühiskonna” normidega, aga see on minu jaoks okei ja ma seisan pea püsti. Näiteks minu puhul. Kui mult küsitakse, et “Liina, sa oled ettevõtja, kuhu sa oma ettevõttega jõuda tahad?”. Mina aga tahangi luua tooteid, mis loovad inimestele väärtust. Ma ei näe selle taga meeletut ettevõtte kasvu. Minu jaoks on oluline, et saaksin oma karjääri siduda oma elustiiliga, et saaksin ka väljaspool “tööd” elu nautida. Üks asi on tunnistada endale, et see on minu tee. Teine asi on olla uhke oma valitud tee üle. Ja, et ma ei peaks piinlikkust tundma, et näed, mina ei tahagi kasvada. Olgugi, et ka minul tulevad need tunded peale, aga see on iseenda aktsepteerimine, iseenda armastamine. Endale kinnitamine, et ma olen okei, sellisena nagu ma olen. Endaga rahulolu saavutanuna võtad ette projekte, mis toovad sulle tulemusi, mida soovid.
Mõtle, kas “rohkem” on päriselt sinu jaoks parim? Vaata enda sisse, kas see on midagi, mida sa tahad. Vaata, kas sinu karjäär on sinu muu eluga tasakaalus. Kas sinu teised eluvaldkonnad ei kannata sellepärast, ehk kuidas see mõjutab sinu peresuhteid, sinu vaba aega jne.
