Kuidas vabaneda ärevusest, mis tekib suurest ootusest? Kas sul on olnud hetki, kus tundub, et kõike on liiga palju? Et ootused on kõrged – nii iseenda kui ka teiste poolt – ja sa tunned, et ei jaksa neid enam kanda?

Ma tean seda tunnet väga hästi. Mul on kaks ettevõtet, kolm last, pere, kodu, hobused ja veel hulk ülesandeid, mis kõik tahavad korraga tähelepanu. Mõnel hetkel on tunne, et „ma ei jõua, ma ei saa hakkama“. Sellest tekib ärevus, pinge ja mõnikord isegi tunne, et oled läbi kukkumas.

Aga tegelikult ei ole asi selles, et ülesandeid oleks liiga palju. Me oleme kõik võimelised palju enamaks, kui arvame. Pigem on asi ootustes, hirmudes ja ebapiisavuse mustrites, mis meid seestpoolt närivad. Just siin tulebki mängu küsimus: kuidas vabaneda ärevusest, mis tekib suurest ootusest?

1. Märka, kust ärevus tegelikult tuleb

Ärevuse taga on sageli hirm – hirm mitte piisavalt hea olla. Soov olla ideaalne ema, partner, ettevõtja, töötaja või sõber. Kui need rollid hakkavad omavahel vastuollu minema, tekib pinge. Me tahame kõike korraga, aga alateadlikud uskumused ütlevad, et see pole võimalik.

2. Peata spiraal tänulikkusega

Kui taban end mõttelt „ma ei jõua“, siis minu esimene samm on peatuda ja tuua fookus tänulikkusele. Mitte pealiskaudsele „ma pean tänulik olema“, vaid siirale tundele: „Mul juba on. Ma olen juba loonud. Ma olen juba piisav.“ Sellest kohast tekib rahu – ja ärevus hajub.

3. Sea prioriteedid ja piirid

Kõike ei saa korraga. Keegi ei tee mitut asja korraga hästi. Sellepärast tuleb küsida: mis on täna kõige olulisem? Ja panna paika piirid – nii pere, töö kui ka enda sees. Piirid ei ole egoism. Vastupidi – need loovad austust ja annavad ruumi, et saaksid olla päriselt kohal nii iseenda kui ka teiste jaoks.

4. Küsi endalt: kas ma pean või ma tahan?

Ärevus kasvab, kui elame pidevas „pean“-režiimis. Kui aga pöörame mõtte „pean“ ümber „tahan“-iks, muutub energia kohe. Kui ma ütlen endale: „Ma tahan seda kõike – perekonda, äri, hobisid, vabadust,“ siis tõusen ma automaatselt kõrgemale vastutustasemele. Mitte hirmu pärast, vaid seetõttu, et see on minu standard.

5. Võta sammud tükkideks ja delegeeri

Visioon võib tunduda mäena, mille otsa ronimine on võimatu. Selle asemel tuleb võtta see tükkideks. Mis on esimene samm täna? Ja milliseid asju ma saan teistele edasi anda, et energiat vabastada? Kasv ei sünni kõike ise kontrollides, vaid osates telegeerida ja usaldada.

6. Hoia fookust – ja kaitse oma mõtteid

Me ei saa alati kontrollida olukorda, aga me saame kontrollida oma mõtteid. Kui märkad negatiivset spiraali – „äkki ma ei saa hakkama“ –, peata see teadlikult ja küsi: „Kuidas saab?“ Ootused, mida endale sead, määravad ka sinu tulemused.

Kuidas vabaneda ärevusest, mis tekib suurest ootusest? See algab tänulikkusest, teadlikest piiridest ja oskusest öelda endale: „Ma olen juba piisav.“ Kui tegutsed rahulikus ja lõdvestunud olekus, hakkad märkama uusi võimalusi ja lahendusi, mis viivad sind edasi kiiremini ja kergemalt kui hirmu ja pinge pealt tegutsedes.

Nii muutubki küsimus „kas ma saan hakkama?“ hoopis küsimuseks „kuidas ma saan hakkama?“ – ja vastused tulevad kergusega.