Taaskord võtan teemaks, kuidas raha paneb rattad käima. Olen viimastel nädalatel päris mitme inimesega raha teemal rääkinud ja nendest vestlustest jääb kõlama, et taas on inimestel raha vähe.
Raha on piiratud koguses
Raha kui selline on energia, seda on alati võimalik juurde teha. Raha ei saa maailmast otsa. Inimestena on meil siiski see väga tugev uskumus, et raha on piiratud. See on üks levinumaid uskumusi ja takistab meil saada elus seda, mida soovime.
Rahaga on see lugu, et kui sinu fookus on sellel, et sul ei ole raha, sul on raha puudu, sa ei saa lubada endale seda või teist, siis seesugune mõtlemine toob ainult seda puudust juurde.
Kui räägime rahast, siis teada, mida sa tahad selle raha eest. Minu laps küsib mult samuti vahel: “Emme, mul on raha vaja, ma tahan minna poodi.” Mina küsin vastu: “Mis sa tahad sealt poest?”. Mille peale laps vastab, et “Ma ei tea”, lihtsalt tahab raha raisata. Minu lapsel on see raha olemas ja siin on ainult küsimus selles, et kas on mõistlik, et laps läheb ja lihtsalt vaatab midagi poest või saaks selle rahaga muud teha.
Mida soovid raha eest saada?
Täna aga kui sul pole raha piisavalt, siis peaksid mõtlema, mida tahad selle asja eest, mis nõuab raha. Samas pead mõtlema, et kui sa selle saaksid, kas see tooks sulle seda, mida sa ootad. Sul tuleb lihtsalt lasta lahti sellest levinud uskumusest, et raha on piiratud koguses, see pole nii, raha saab alati juurde teha.
Raha paneb asjad paika
Teine asi rahaga on see, et panebki paika sinu prioriteedid. Eriti seda siis, kui sul ei ole täna raha nii palju, et sul on raha nii palju, et sa ei tea, mida sellega peale hakata. Kui keegi pakub sulle näiteks “Osta see, see maksab nii palju.” Ja sul ei ole täna selle soetamiseks piisavalt raha, siis sa hakkad mõtlema, et “Oot-oot, kas mul üldse oleks seda vaja”. Raha paneb asjad paika ükskõik millega, on need mingid tooted või teenused, mida me osta tahame. Ja oluline on siin juures, et kui see asi, mida raha eest tahan minu jaoks on. Kui ma väga siiski tahan seda saada olenemata sellest, kas mul kohe praegu selleks raha on, siis sa leiad selle võimaluse raha saamiseks. Sa leiad selle raha ja sa võtad sellest viimast, sest sa pingutasid, et seda asja või teenust endale saada.
Kui aga sul on raha ja see summa on sulle selline, et “noh võtame”. Siis sa ei pruugi võib olla seda asja kasutadagi või kui oled soetanud koolituse, siis sa ei panusta sinna ilmselt nii palju. Siin jälle hea näide oma lapse pealt. Käis poes ja ostis, miskid õhupalli vidinad. Need seisid mõni päev ning ta siis teatas, et “Oh, ma kingin need õele”. Mina küsisin, et “Mis sa üldse ostsid siis neist endale?”. Aga tema jaoks oli see emotsioon, algul tundusid ägedad ja raha ka oli, aga osutusid kasutuks. See, näitab, et see asi ei olnud talle oluline, vaid see oli lihtsalt hetkeemotsioon, kus ta tahtis neid asju endale.
Kas oled valmis ise panustama?
Rääkisin aga hiljuti ühe inimesega, kellel oli coachingu teenuse soetamisel tunne, et see maksab liiga palju. Selle inimese jaoks tundus see väga suur summa, mida coach soovis. Siis hakkasime temaga rääkima, miks see talle kallis tundus. Kui näiteks osta korraga mingisugune aastane programm, siis aastale ära jagades see nii kallis polegi. Küsimus, seisneb aga selles, kas me ise oleme ka valmis panustama. Kas meil endal on valmidus selles piisavalt kaasa lüüa. Äkki on täna tähtsamad hoopis muud tegevused. Ehk siin on oluline vaadata, kas ma ka ise olen valmis, kui jah, siis ma leian need võimalused selleks rahaks, kui mitte, siis jääb mul see läbimata.
Raha kui eneseväärtustamine
Raha näitab hästi ära ka selle, kui palju sa ennast väärtustad. Minu kliendid ütlevad ka tihti, et nad tahavad, et kõik oleks tasuta. Miks aga tahame, et kõik oleks tasuta? Et saaks kõike proovida? Siis kui meil kõik oleks tasuta kaoksid ära meie prioriteedid, need tuleksid küll teisiti välja. Kui ootame teenust või toodet tasuta, siis sellel ei ole sinu jaoks enam nii suurt väärtust ja sa ei panusta ise ja sa ei saa neid tulemusi, mida sa tahaksid saada.
Samuti näitab see seda, et sa ei väärtusta seda, et ka sina saaksid raha asjade eest, mida sa teed. Ehk siis sa alavääristad ka iseennast läbi selle kui ootad teistelt tasuta asju või teenuseid. Siin võib näiteks tuua selle, et saad pahaseks selle peale, et oled aidanud sõpra tasuta näiteks kolimisega, aga kui sa palusid sõbralt abi, siis tema küsis raha selle eest. Mõtle sellele, et ka sina ei pea tasuta aitama. Siinkohal räägin ma muidugi ainult raha seisukohast. Moraali küsimuse jätan siin kõrvale ja see on täiesti eraldi teema.
Ehk siis pea meeles, pööra uskumust, et raha on piiratud koguses. Mõtle, kas see mida soovid on sinu jaoks üldse prioriteetne. Ja viimaseks on pea meeles, et ära oota tasuta asju ja küsi ka ise asjade eest tasu. Ja kui raha on sinu rattad käima löönud, oled valmis ka teisi aitama.
